Sallivusest autentse eetikani
olemuses sisalduvat tundmatut, jaatades samas oma võõristust. Ja võimalust, et ,,teine"
pöörab alatiseks selja, kehtestab mingid omad olulised piirid ja tunded, mis on tema
mälus olemas juba ehk kauem kui sallijal endal. Sest on ju inimesele ilmselgelt asetatud
sisemised ja välised piirid; välised on kindlasti seotud inimliku kultuuriga, mis küll võib
juhtida sallivuse eetikani, põhjendades väliste piiride ületamist tontliku keep smiling'uga
ligimesearmastuse ja hoolivuse nimel4. Tõeliselt saab aga piire ületada ainult seesmiselt
-väljendades seda nii isiklikul kui ka avalikul tasandil -, ,,armastades oma ligimest nagu
iseennast, sest ta on nagu ,,sina"" (nii tuleb ju tõlkida seda käsku heebrea keelest) ja see
,,sina" on Jumala nägu... Seega peab kaplan suutma olla ,,omadele võõras, ja võõrastele
oma" just nagu Kristuski, kes ristilöömiseks end linna taha, välistest piirides kaugemale
vedada lasi, kuid kes ennem oma sisemised piirid ise ületas./
annaabi.ee 
