ONOMASTIKA ARVESTUS
kirjutaja/ametnik, kes tegelikku nime tundmata laseb käibele etümoloogiliselt või vormiliselt usutavama
nime).
10)
11) Eesti kohanime ainestik on 2 liiki: vanematest kirjalikest allikatest pärit nimekujud ja rahvasuust kogutud
nimekujud. Need täiendavad teineteist. Rahvasuust kogutud info annab aimu, mismoodi on nimed
tegelikult kasutuses. Vanematest allikatest pärit nimekujudest saame teada, kuidas on nimed arenenud
tänini. Uurijale on küll olulised mõlemad, aga rahvasuust kogutud nimed on autentsemad. Esimesena
hakkas kohanimesid koguma Õpetatud Eesti Selts (nt M. Veske). Kõige põhjalikum on Eiseni kogu (Eesti
Kirjandusmuuseumis), aga kohanimed on teiste nimedega läbisegi. Akadeemilise Emakeele seltsi
stipendiaadid kogusid 1920ndatel palju kohanimesid 1930ndate lõpuks: ühtse metoodika alusel korjatud.