NIMEKORRALDUS koondkonspekt
on algkujul, vaieldi kohanimede puhul. Põhiliselt jätkus häälduspärane kirjaviis.
Jakobson andis 1868 välja geograafiaõpiku. Võttis joone, et nimed tuleks kirjutada
häälduspäraselt. Arusaam sellest oli pedantne. Jakobson andis meile mugandatud
nimekujud: Aafrika, Boliivia. Ettekujutus oli, et edasi tuleb anda hääldust, vaid mitte
kirjapilti. Oli silmapaistev taotlus loobuda saksa keelest. Püüdis nimekujudes loobuda
saksapärastest muganditest. Tõi Firenze eesti keelde. Tema kirjaviis tõi kaasa selle,
et isikunimed ja kohanimed lahknesid. Kohanimed häälduspäraselt, isikunimed
kirjaviisi järgi. 20. Sajandi algul ajakirjanduses valdavalt kohanimede kirjutamine
algupärasel kujul.
- 1911 keelekonverents Tartus. Kohanimed kirjutada algkujul, erandina kohanimed, mis
juba ,,omapäraliselt välja arenenud". 30ndatel oli stabiilsus saavutatud. Piir