Jüri Vilms
''Perno Postimehes'', et Vene keiser valitsevat jumala asemikuna maapeal. A. Grenzein seletas, et Vene
keiser olevat eestlastele ''jäädav kuldvara''. Usk Vene tsaaridesse ja Venemaa vägevusse säilis teatud
osas haritlastesja rahvas kuni 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini. Kostis hoiatavaid hääli, et eestlased
ei segaks end poliitikasse ja oleksid ülimal määral riigitruud. Usk eesti rahvasse ja tema elujõusse oli
väike, möödunud sajandi lõpust on teada terve rida nimekategi meeste kurtmisi, mis ennustavad eesti
rahvale kadu.
Uue ajajärgu kuulutajaiks said aga need, kellest seda kõige vähem oodati - noored 1905. aasta
eelses õhkkonnas oli ''Taime'' ringkonnas täielikult kadunud keisritruudus, tunnistati omaks ja
propageeriti demokraatlikku mõtlemisviisi ja riigi korda. Noorsoo kaudu hakkas demokraatia-mõte
levima ikka laialdasemaisse hulkadesse, valmistades pinda Eesti iseseisvusele. Vilmsi näeme neil
annaabi.ee 
