Kunsti ajalugu
Brugge
linnakantselei hoonet (1535-37) ilmestavad küll gootipärased kõrged katuseviilud, fassaadi
seinapinna jaotamine horisontaalseteks väljadeks, karniis ja poolsambad aga viitavad
renessansi sissetungile.
16.sajandi keskel tugevnesid Madalmaadel itaalia vararenessansist (eriti L. Alberti
loomingust) saadud mõjutused, samal ajal ei piirdutud ainult uute vormide mehhaanilise
ülevõtmisega, vaid püüti luua oma stiili. Suured teened selle väljakujunemisel on
Madalmaade nimekaimal renessansiaja arhitektil Cornelis Florisel (1516-1570), kelle
loomingus süvenes dekoratiivsete kaunistuselementide süsteemne kasutamine.
Meelismotiivideks kujunesid grotesk, põimornamendid, maskaroonid, kõige rohkem aga
kasutati kartusi motiivi. Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja
(1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti
annaabi.ee 
