Onomastika, nimekorraldus
negatiivseid tendentse, järjest enam on kasutusse tulnud mitmesuguseid
segavariante: võõrtähti lisatakse nii võõrast päritolu kui ka omanimedesse
suvaliselt.
Ortograafiat aluseks võttes võib eesti nimesid jagada kolme rühma:
omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed. Omanimed on kõik eestikeelsed nimed
(vt eespool). Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed,
millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed Rudolf;
nimealguline b, d, g Brita; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil
Marleen). Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite
kohaselt, kust nimi on üle võetud. Omanimedes ja võõrnimedes ei tohiks
võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt
omapäritolu nimede korral (nt Õnnely, Daavy). Tsitaatnimedes võib kasutada
võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid vaid seal, kus nad
annaabi.ee 
