Nimetu
elanikkonna arvu jaotumist seisuste, sugupoole ja eagruppide kaupa. Tulemuseks statistilised
koondregistrid. 18.sajandi II poolest alates on kõikidest Põhjamaadest usaldusväärsed elanikkonna
allikad.
Põhjamaade lihtinimene ajalooallikates
Skandinaavias talurahvas ei kasutanud perekonnanimesid, vaid patronüüme, millest 19.sajandi II
poolel arenesid perekonnanimed nt Svensson, Andressen, Nilssen, Finnbogadottir.
Perekonnanimed olid kõrgematel seisustel nagu aadel, kirikuõpetajad, kodanlus, käsitöölised,
sõdurid. Soomlastel olid (talu)rahva perekonnanimed, mis varauusajal taandusid Lääne-Soomest,
aga säilisid Ida-Soomes: nt Korhonen (iidne Ida-Soome tüüp) / Virtanen (Lääne-Soome uus tüüp
19.sajandi lõpust). Põhjamaades ka talunimedest arenesid perekonnanimed 19.sajandil.
Miks rahvastik hakkas kasvama 18.sajandil?
annaabi.ee 
