Trento kirikukogu jac
üldiseks dekreediks, milles on kolm alalõiku: saamahimu, jumalakartmatus ja ebausk. See
idee leidis toetust mitmete teiste prelaatide hulgas, ka paavstlike legaatide kolleegiumi
presidendi, Mantova piiskopi Ercole Gonzaga poolt.
5
Vaidluste järgselt jäi sellesse dekreeti vaid viisteist sõna muusika kohta (mida missade
tähistamisel silmas pidada ja mida vältida) ning mille mõte oli hoiduda nii instrumendi kui ka
häälega tekitatud nilbusest ja ebapuhtusest. See oli ainuke avaldus muusika kohta, mis peale
nädalaid kestnud ettevalmistavat tööd ja arutelusid lõpphääletuses heaks kiideti. Delegaadid
püüdsid nii muusika kui ka teiste jumalateotuste kohta võimalikult vähe öelda, ning 17.
septembril 1562. aastal toimunud Trento nõukogu 22. sessiooni reeglites ja dekreetides
publitseeriti muusika kohta ainult paar rida teksti.
Uued reformid 24. sessioonil 1563. aastal