Onomastika, nimekorraldus
3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut
ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel
kasutati eesti tüve (nt Meeri vald vn , vrd sks Gemeinde
Meyershof; Suuremõisa vald vn , vrd sks Gemeinde
Großenhof; Veriora vald vn , vrd sks Gemeinde
Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine:
1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere >
Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks,
1914 arutati teistegi linnade nimede venestamist (mh Tallinn Kolõvaniks jms).
Eestikeelse Tartu nime lubamine ajakirjanduses varieerus, sõltudes tsaaririigi
üldisest olukorrast (1893 keelati, seejärel lubati, sõjaoludes 1915 uuesti
keelati). Kuigi nimede kolmekeelsus üldiselt säilis, hakati ametlikul tasandil
üha enam soosima venekeelsed kohanimesid, eriti 1910. aastatest alates.
4.1