Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
90.
aastatel, kui Nõukogude Liit lagunes, hakkasid inimesed end uuesti vabamalt tundma
ning ka külatargad muutusid aktiivsemaks. Inimesed hakkasid uuesti hiies käima ning
mari kombed hakkasid vaikselt uuesti inimestele meelde tulema. Marimaal on ka
palju kaheusulisi, kes on siiani maausku ning kes käivad samal ajal ka kirikus. Seda
on hea teada, sest see tähendab, et siiski ei ole venestumine päriselt inimeste usku
muutnud, vaid pigem seda laiendanud. (Aleksejev, 2013)
Vasli Nikolaev, Tartus elav mari, on öelnud saates „Huvitaja“, et Marimaa noortes on
toimunud justkui uus ärkamine – noored elavad meelsasti külades, kui ka minnakse
suurtesse linnadesse õnne otsima, siis mäletatakse siiski oma kultuuri ning ollakse
selle üle uhked. See on positiivne, sest just läbi noorte kandub kultuur ja keel edasi.
(Nikolaev, 2013)
„Udmurdimaal on väga palju kirjanikke ja luuletajaid ning neil on väga arenenud
annaabi.ee 
