Lastejutud
"Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!"
Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid
suunatud aknast välja, rohelusse.
"Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt.
"Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus
ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku.
Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud.
Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa
võtma.
Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga neist endale vastu
otsaesist laksatanud.
"Muidugi!" Fedosja tormas mööda puuoksakest ülesse pööningule.
Kolme tunni pärast, kui ta sealse ukse avas, leidis ta koltunud kokkuvolditud lehekese, millel
pealkiri "Anatoomia".
"Ahhaa, Nälkjatel polegi ju selgroogu, mida nikastada