..10 2 SISSEJUHATUS 1751 aastal avastatud ning edukalt eraldatud nikkel (Ni) on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ferromagneetiline metall, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest. Põhilised kohad, kust leida niklimaaki ja kaevandada on Kanadas (Sudbury) ja Venemaal (Norilsk). Antud referaat käsitleb nikli füüsikalisi, keemilise omadusi ja tema sulameid. Järgnevalt saame teada, kuidas niklit saadakse ning kus kasutatakse. 3 1. NIKKEL 1.1. Puhas nikkel
kohal. Raua tunti juba XI sajandil eKr. Koobalt avastati 1735. aastal ja nikkel 1751. aastal. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikult ja koobalti Aafrikast ja Kanadast. Kõik elemendid paiknevad VIIIB rühmas. Tüüpolekuna on ained tahked 25oC juures. Kõik ained reageerivad hapnikuga, happetega, sooladega ja mittemetallidega. Looduses esineb üle 500 rauamineraali, millest 300 on kasutusel, koobalti üle 30 koobaltimineraali ja niklit üle 50 niklimineraali. Raua aatom on hemoglobiinimolekuli kesmes olev aatom. On oluline elutegevusel. Selle omastamist soodustab C-vitamiin. Rauarikkad toiduained on loomsed, taimsed toiduained kui ka mõned mineraalveed. Raua puudusel tekib aneemia. Surmav annus inimesele on 79g. B12-vitamiini keskmes on koobalti aatom. Võtab osa punaste vereliblede tekkest, aktiveerib ensüüme ja soodustab raua omastamist. Eriti rikkad on loomsed toiduained ja taimsed toiduained. Defitsiit tekitab surmavat aneemia vormi.
Nikkel. Ni. Nicodium Nikkel on keemiline element järjekorranumbriga 28. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Omadustelt on nikkel metall. Nikkel on hästi töödeldav. Looduses leidub nikkelit ainult ühendeis. Tema tihedus tavatingimustel on 8,9 g/cm 3. Tema sulamistemperatuur on 1455 Celsiuse kraadi. Maakoores on Ni keskmiselt levinud element(orienteeruvalt 22. kohal). Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid. Ni toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsetest toormest (Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maailmas hinnatakse 70 miljonile tonnile. Avastamine ja nimetus Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle 2 tuhande aasta tagasi. Inviduaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog A.F.Cronstedt 1751 rootsi
muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näiteks garnieriit (Ni,Mg)6Si4O10(OH)8. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsest toormest (Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. Nikli sisaldus on hästi suur tee lehtedes(7.6mg/kg)
annaabi.ee 
