Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu
daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma
ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta
oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja
distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi.
Sparta elanikkond jagunes 3-ks: täieõiguslikud kodanikud spartiaadid (oli valitsev klass, moodustasid ela-
nikkonnast tühise vähemuse), perioigid (isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes
andami- ja sõjaväekohustuslikud) ning heloodid (spartalaste orjad).
Sparta riigi eesotsas seisis üheaegselt kaks päriliku võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi
kõrgema preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, valitavad
riigiametnikud ja kõikide spartiaatide koosolek.
annaabi.ee 
