hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad, hõbedased kondrid (kosmilise aine tombukesed) Kondriteta meteoriite nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega) Leitud kõige enam Widmanstätteni struktuur Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis
alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel kivimeteoriitidel kondrid puuduvad ja neid nimetatakse akondriitideks. Raudmeteoriidid koosnevad 5-15% niklit sisaldavast ehedast rauast. Mineraloogiliselt iseloomustab raudmeteoriite mitmete, ainult neile omaste mineraalide olemasolu. Näiteks kamasiid, teniid jne. Kiviraudmeteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaate. Tavaliselt on need meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Tahkudel võib esineda madalaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte.
Raudmeteoriidile on iseloomulik omapärane kristalliline struktuur, mis ilmnevad lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega. 5 Raudmeteoriite on leitud ka kõige enam, kuna nad on kergelt ära tuntavad ja nad on ka vastupidavamad. Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid: Ehk pallasiidid. Segameteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes kogustes nikkelrauda ja silikaatseid mineraale. Need suhteliselt haruldased meteoriidid on jaotatud pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiidi metalliline raud-nikli osa moodustab omapärase karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on vastupidi. Silikaatse karkassi poorid on täidetud metalliga. Eestist pole seni segameteoriite leitud. Fotod: Pallase raud, Venemaa, leitud 1749. 6
Heksaedriidid koosnevad suurtest kamasiidid kristallidest. Nende peal ilmnevad kitsad ristuvad jooned ning nikli sisaldus nendes on väike. Oktaeedrid moodustavadtuntud raudmeteoriitidest 80%. See sisaldab niklit 7-13%. Ataksiidid sisaldavad aga 12% niklit ning nende pinna söövitamisel ei teki struktuuri, mis oleks kristalliline. Neid esineb raudmeteoriitide hulgast kõige vähema ja seda vaid 8%. Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaatsete mineraalide pürokseeni,(kuulub silikaatsete mineraalide rühma), 6 palgioklassi(kuulub päevakivide rühma) või oliviini(rohekas silikaatne mineraal, kivi- ja kiviraudmeteoriitide oluline koostismineraal) suletisi. Need on suhtelised haruldased meteoriidid ja nad jagatakse kahte rühma, milleks on pallasiidid ja mesosideritid. Pallasiit on kivi-raudmeteoriit ning selles esineb ligikaudu võrdselt niklit ja rauda
annaabi.ee 
