Aleksander Puškin
Pärast matuseid
märkas ema vaid Levi. Ta ei vaadanud Aleksandri poolegi, seevastu hakkas Sergei nüüd temaga
tegelema. Vanemad olid ühel arvamusel, et Aleksandr on külm, südametu ja tänamatu. Sügist ära
ootamata sõitsid Puskinid minema.
7
Kümneaastasena elas poiss ühes toas Montfortiga, õppis kõike seda, mida temavanused
õpivad, ja läks elevile ainult raamatute taga. Mortfort vallandati, kuna ta mängis eeskojas koos
Nikitaga turakat. Meelepaha tekitas just see, et õpetaja mängis eeskambris ja just teenriga.
Karistamata jäi aga see, et kord andis Mortfort ka Aleksandrile oma palsamit, poisil hakkas pea
ringi käima, huulilt tulid enneolematud sõnad, luuletused ja naer. Prantslane jättis õpilasele
mälestuseks joonistuse hurdakoerast ja sinna alla kirjutas prantsuse keeles:" Peamine elus on au,
ja alles selle järel tuleb õnn."
Uus kasvataja oli Roussleau