Tallinna ajalugu
Tol ajal õitsesid Tallinnas raidkivi- ja puunikerduskunst. Sel perioodil
loodud puunikerduste näiteid leidub Raekojas, mitmes kirikus ja paljudes elamutes. Enamik
kunstipärasemaid siseportaali silluskive, aknasambaid ja etikukive pärineb just sellest ajajärgust.
Paljude keskaegsete elamute eeskojad kujundati tollal ümber barokseteks vestibüülideks, kus
figureerisid nikerdkäsipuudega laiad trepid ning puitpaneelid. Keskaegsete teravkaarportaalide juurde
ilmusid baroksed nikerduksed, milledest mitmed on säilinud tänapäevani. Levima hakkas polükroomia,
keskaegseid talalagesid hakati katma maalingutega. Tollal hakati eluruumideks ümber ehitama ka
elamute laokorruseid, jättes reeglina paika aga keskaegsed seinad ning tavaliselt ka laed. Ka asendati
17. sajandil Tallinna enamike kirikute ja Raekoja senised gooti stiilis tornikiivrid renessanss- ja
barokkvormides kiivritega. Erandina taastati 1651 gooti stiilis Oleviste kiriku tornikiiver, kuid seda
annaabi.ee 
