SUURGILDI HOONE
paiknes nn pruudikamber ja gilditeenri korter.
Selle hoone hoovikülg oli omapärane - ta toetus nimelt kahest kandekaarest
moodustatud kaaristule. Kaaristu on säilinud, kuid uuemate ehitistega osalt
varjatud. Hoone 15. sajandi algul omandatud sise- ja väliskuju on säilinud
põhiliselt tänini, kuigi väikeste ümberehitustega. 1612-13 poolitati suur eeskoda
vaheseinaga, millega selle põhjapoolne osa eraldati väikeseks gildisaaliks. 16. ja
17. sajandil rikastus hoone interjöör nikerdpaneelide ja ehistahvlitega, mis on
aga nüüdseks kõik hävinud. 19. sajandi keskpaigas ehitati Laia tänava poolse
hoovimaja fassaad ümber klassistsislikus
stiilis, sellisena on ta säilinud ka praegu. 19. sajandi lõpul ehitati neogooti
päraselt teravkaarseteks ka hoone algselt neljakandilised aknad. Neogooti
sisekujundus anti tollal ka eeskojale. Tänapäeval paikneb hoonesEESTI
Ajaloomuuseum. Krundi keskaegne kitsas ja pikk hoov on kujunenud