Bütsants
Diocletianuse loodud süsteem püsis kuni Lääne-Rooma langemiseni 5. Saj. ning Ida-Roomas
kuni Araablaste pealetungini. Diocletianusele järgnenud Constantinus I Suur Flavius proovis riiki
ühtsust kindlustatda 313. A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning
muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle
Konstantinoopoli.
395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse
Nikeiuse sümbol ning ladina kultuur ning Ida osaks, kus valitses kreeke kultuur nind Ariani
ususümbol. Taolise sammuga, tunnistas Theodosius oma võimetust lahendada proobleemid, mis
tekisid nende kahe regiooni usuerinevuste tõttu. Niisi jaguneski maailm Ladina
põhiseks(Tänapäva lääne katolikud riigid) ning Hellenismipõhiseks (tänapäva ida õigeusklikud
riigid).
Varane Bütsants: Rooma pärandus
annaabi.ee 
