Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
tekkida trauma, ülekoormuse, haiguse või keemiliste protsesside ehk põletike tagajärjel. Suur
hulk funktsioone ja vigastuste põhjusi teeb pehmete kudede vigastused igapäevaseks, mistõttu
vastavad vigastused juhtuvad väga sageli ning varieeruvalt paljude inimestega.
Pehmete kudede vigastuste klassifikatsioon
1. Liigessidemed/ kõõlused. Vigastuste diferentseerimine viitab stabiilsuse vähenemisele:
• väljaväänamine, nikastamine (ingl. k sprain)- stabiilsus ei ole mõjutatud
• osaline rebend (ingl. k partial rupture)- kuna osad kiud on rebenenud, siis sellest
tulenevalt on tegemist mõningase ebastabiilsusega, kuid osad kiud on endiselt
intaktsed (vigastamata), sama ka subluksatsiooni ehk mittetäieliku nihestuse korral
• täielik rebend (ingl.k complete rupture)- täielik ebastabiilsus ning liigessideme
terviklikkuse katkemine (ka dislokatsiooni korral).
2
annaabi.ee 
