Eesti taimkate ja taimestik kordamine
* Madalsoode kaitse. Kui varasematel aastakümnetel oli peamiseks ohuks soode
kuivendamine, siis viimasel ajal on üha olulisem tegur sooalade kinnikasvamine
suur hulk madalsoid on pikemat aega püsinud lagedana nõrga kuni mõõduka
karjatamise tõttu. Võsastumine on toimunud aeglaselt ja seepärast pole madalsoode
kinnikasvamisega kaasnevad ohud siiani vajalikku tähelepanu pälvinud.
* Niidukoosluste kadumine. Niidutaimestiku kaitset raskendab paljude maavaldajate
suhtumine niitudesse kui inimtekkelistesse lühiajalistesse kooslustesse, mida võib
soovi kohaselt kergesti põlluks künda või metsastada.
Taimkatte arengulugu
Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil,
kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud
organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate).
Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte