ehitati neid juurde. Pildil eestlaste miiniristleja Vambola Laeva üldandmed: P ikkus : 9 5 ,7 1 m La ius : 9 ,2 9 m S üvis : 2 ,9 4 m Ve e vä lja s urve : 1 2 6 0 t P e a m a s in: 2 a uruturb iini ko g uvõ im s us e g a 2 9 0 0 0 h j Kiirus : 2 9 s õ lm e Relvastus: 4 s uurtükki ka liib rig a 1 0 0 m m (la s ke ula tus e g a 1 3 ,9 km e h k 7 5 kb t) 3 ko lm ikto rug a to rp e e d o a p a ra a ti ka liib rig a 4 5 0 m m s e niits uurtükk ka liib rig a 4 0 mm Soome vabatahtlikud Tallinnas Johan Laidoner (18841953) · Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Jaan Soots · Jaan Soots oli Eesti Vabadussõja ajal sõjavägede staabiülem ja kindral Joh. Laidoneri lähim kaastöötaja, täites mitmel korral ka ülemjuhataja kohuseid. Ta kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni ja
Kõike seda arvesse võttes on igati loogiline, et kase väljendeid on ka meie keeles rohkesti. Metafoori allikana esinevad nii puu ise, kui ka tema osad oksad, lehed, urvad, pungad ning ka saadused, nt tuhk. Kasemahla on rahvameditsiinis kasutatud õige paljude hädade raviks (avitaminoos, uroloogilised hädad, podagra, üldise immuunsüsteemi nõrgenemise korral). 13 7. Pärn (Tilia) Rahvakeeles PÄRN, NIIN (murretes ka niids, niits, niider), LÕHMUS, PÄHN Pärnapuu hulk erinevaid nime tust annavad tunnistust sellest, et ta on Eestis levinud ja teada puuliik.Ta on meie rahvausundis hästi tuntud kui püha puu, sest pärn tänu oma aeglasele kasvule elab kaua, on põline. Pärnad on head meetaimed. Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks. Keskmiselt pärnalt saab aastas 1630 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa