· Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad
oksüdatsioonist. Rakkudes näha väävlitilgad. Thiothrixi rosett Thiothrixi niit, milles näha kaks kõrvutist rakku, niidi ühine kate (S), rakkude kest (W) ja membraan (M). Rakus ka väävlitilgad. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Niitjad bakterid Niitjal kemolitotroofsel bakteril Thioploca on ühise tupe sees arvukalt niite. Seetõttu on selline "väävlipats" palja silmaga nähtav. Rakkudes nitraadivakuoolid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjas tsüanobakter Oscillatoria. Tema niitide diameeter võib olla väga suur kuni 40 mikromeetrit. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Niitjad bakterid
annaabi.ee 
