"niitel" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

varajase koristuse saagis ristiku puhaskülvis 17,9% ja segukülvides 15,7%. ME sisaldus vähenes ristiku puhaskülvi I niites 10,8 ja 9,8-lt, segude 10,4 ja 9,2 MJ/kg-le (vastavalt varane ja hiline koristus). Kui võrrelda teise kasutusaasta segude I niite erinevaid algusi esimese kasutusaastaga siis muutused rohusööda keemilises koostises ja KA seeduvuses olid suuremad, põhjuseks ristikutaimede vähenemine segudes (esimese aasta segudes 120, teisel aastal varasel niitel 67, hilisel 76 tk/m 2). Ristiku-kõrreliste segudes vähenes proteiinisisaldus esimesel aastal 17,1-lt 13,8%-le teisel aastal 15,3-lt 9,9%-le ning seeduvus vastavalt 66-lt 62%-le ja 66-lt 59%-le I niite varase ja hilise koristamise võrdluses. Kerahein oli väga kiire arenguga agressiivne saateliik, mistõttu selle liigi segukülvides vähenes proteiinisisaldus 14,4-lt 11,0%-ni ning seeduvus 64-lt 62%-ni, olles hea rohusööda kriteeriumidest väiksemad.