2009. aastal algas vegetatsiooniperiood Sakus 22. aprillil. Maikuu I ja II dekaad olid suhteliselt jahedad, mõju avaldasid maikuu öökülmad (1618. mail kuni -3,9 °C). Maikuu III dekaad oli soojem (efekt. temperatuuride summa dekaadis 81 kraadi) ja see kiirendas kõrreliste arengut. Juunikuu I ja II dekaad olid viimase seitsme aastaga võrreldes kõige väiksema efekt. temperatuuride summaga (119 kraadi). Nendes tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem. Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi. Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134
laotuvad,s.t. neidsaabtasandikspainutada. 5.6Joonpinnad Silindroidon pind,mistekibsirgjooneliikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis ldikab kahte Joonpinnaksnimetataksepinda, mille tekitab antudjuhtjoont(gr ja gz)ja j€i€ibparalleelseks kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon antudjuhtpinnaga(niiteks e2,o6gu joon. 5.9, (moodustaja).Neist t6htsamad on loetletud a). allpool. mille tiks juhtjoonon sirge, nime- Silindroidi, Silindrilinepind tekib sirgjooneliikumisel,kui tataksekonoidiksfioon.5.9, b). Kui silindroidi sirgjoon igas oma asendis l6ikab antud juhtjoontekson kaks kiivsirget,siis saadakse
annaabi.ee 
