Johann VoldemarJannsenileheideti nii peo korraldamiseajal (Carl Robert Jakobsonija Friedrich Reinhold lfueutzwaldipoolt) rootsi, prantsuse,isegisaksaviise. Ehkki Jakobsonilaulikud ei toonud erilist ptiiiret kui hil.iemgiette saksameelsust, valitsevateja kirikuringkondadesoovidearvestamist. iildisessesuundumusse,on tanu neile siilinud esimesedalgupdrasedeestikooriloo- Ometi oli Jannsen see, kes tagurlike v6imude ja rahvusradikaalide vahel laveerides mingu niited AleksanderKunileiult. eestirahvaesimeselaulupeoikkagi teoks tegi. Esimesetildlaulupeo m6ju rahva isamaalistele tunnetele on v6imatu tile hinnata. Thsub meeles pidada t6siasja, et ei laulupeoj:irgseil aastail ega mituki.immend Uhise iirituse 6nnesrumine sisendasusku ja lootust. Laulupidu andis hoogu ka aastat hiljemgi polnud Eesds iihtegi muusikakooli. K6ige rohkem v6is muusika-
jooneks. laotuvate pindade osadest koostatud ldhis- mudelitelaotusena. Praktiliselt tuletatakse aga ka laotuvate Lauses toodud seaduspiirasuse illustree- pindadelaotusi ldhismudelite jdrgi. Selleks rimisekssobivadjoonistel5.16ja 5.18esitatud asendatakse antud k6verpind niisuguse niited. Neljandatjdrku ruumik6verad projektee- tahukaga,milletahkudearv on kUllaltsuurja ruvadneiljuhtudelpindadeUhises0mmeetria- tahudkullaltkitsad.Nii saadudtahukalaotus tasandiga paralleelseleekraanile vastavalt osutub antud k6verpinna ligikaudseks parabooliks ja hUperbooliks. laotuseks. 31 Xui kaks teist jfirku pinda puudutavad
annaabi.ee 
