asendamine või täiendamine, kraavide taastamine esialgsel kujul ja maaparandussüsteemi osade täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata. 1) veejuhtmete taastamine sette keskmise mahuga 0,5 kuni 1,2 m3/m, või kui settekihi paksus on üle 0,5 m. 2) drenaazisüsteemi uuendamine on ka olemasolevale drenaazile täidisdreenide ja filtrite rajamine ning dreenirikete kõrvaldamine. Rekonstrueerimine on: plaanilahenduse oluline muutmine, kuivendus- või niisutusviisi oluline muutmine, ehitise konstruktsiooni oluline muutmine, maaparandusehitise tehnoloogiline ümberseadistamine. 62. Milliseid hooldustöid tuleb teha kraavidel ja milliseid drenaasil? Kraavide hooldustööd: puhastamises võsast, rohttaimestikust ja setetest. Seda tehakse perioodili-selt. Keskmiseks niitmissageduseks on kujunenud üks kord iga 1.5 aasta tagant ja setetest puhastamise sagedus üks kord iga 2 aasta tagant. Drenaaz hooldustööd: suudmete, kaevude korrastamine ja puhastamine
asendamatu ariidses kliimas ja riisikasvatuses. Üheks suuremaks pindmise niisutuse puuduseks peetakse liiga suurt töökulu. Pindmist niisutust püütakse mehhaniseerida kastmisagregaatide kasutuselevõtmisega. On välja töötatud automaatsüsteemid vee andmiseks niisutuskanalitesse ja kraavidesse. Pindmine niisutus on võimalik vaid hästi tasastel aladel, mida looduse leidub harva. Vajadus maapinda tasandada muudab antud niisutusviisi kalliks. Mullasisese niisutuse korral viiakse kastmisvesi otse taimejuurte piirkonda. Selleks paigaldatakse mulla ülakihti veeväljalaskeavadega plastmassvoolikud (imbniisutus). Voolikud võib paigutada ka maapinnale ja varustada tilgutitega, kust vesi tilkhaaval välja pääseb ja kohe mulda imbub (tilkniisutus). Mullasisese niisutusega saab taimi pidevalt veega varustada ja niisutamine on täielikult automatiseeritav. See
annaabi.ee 
