seda ei lasta mööda maapinda ära voolata. Lumevesi imbub 50...70 cm kõrguste tammidega piiratud alal mulda. Pindmise niisutuse suurim puudus on suur töökulu. 5. Vihmutus (sealh. hallatõrje- ja taimekaitsevihmutus). Niisutusviis, mille korral surve al olev vesi paistakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad. Vihmutus on üks parimaid niisutusviise. Vihmutuse peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. 6. Mullasisene niisutus: imb- ja tilkniisutus. Imbniisutuse korral on poorsed torud taimejuurte piirkonnas, sealt imbub vesi mulda. Imbniisutussüsteemid võivad olla vaakum-, rõhuta või rõhulised. Vaakumsüsteemi puhul on mulda paigutatav niisutustorustik mikropoorsest materjalist, mis laseb veel liikuda nii torust välja kui ka toru sisse.
Määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal (h2). Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub
annaabi.ee 
