Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud teeistandustes, kus kuumadel päevadel pritsitakse teepõõsaid. Selle mõjul suureneb teelehtede saak ja paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos
3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise edasi kastetavale alale. Mehhaniseeritult lastakse vesi ajutiselt niisutusvõrku, mida reguleeritakse lüüsidega. Ajutine niisutusvõrk rajatakse igal aastal enne külvi. Tänapäeval kasutatakse ka niisutuskraavide asemel raudbetoonrenne.