Talinisu kasvatamine söödaks
Talinisu on suure saagivõime ja kvaliteetse teraga kultuur. Nisu toodetakse
umbes 250 g Maa elaniku kohta päevas, mis annab umbes 3360 kJ/800 kcal energiat ja umbes
30 g valku. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt.
Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas,
Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed
kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006.
aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline
talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel
aastatel suurenenud.
Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust
jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka
käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust