Inimtegevuse mõju elusloodusele, veerežiimi muutused, kõrbestumine.
Näiteks on aastatel 1958-
1985 Sahara kõrb liikunud sada km ida suunas.
Üks kõrbestumise põhjuseid on küll looduse loomulikud kliimamuutused, kuid lisaks sellele
arvatakse et ligi kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. (Homutov
2011) Inimese panus kõrbestumisse seisneb territooriumi ja mulle mittesäästlikkus
kasutamises, põllu- ja karjamaade üle kasutamises, metsade hävimises ja mittesäästlike
niisutustavade arengus. Lisaks sellele muudab loodusvarade intensiivne kasutamine oluliselt
looduslikke ökosüsteeme, ja sotsiaalmajanduslikke struktuure, luues poliitilist ebastabiilsust ja
sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti põhjustavad kõrbestumine ja kliimamuutused otseselt või
kaudselt keskkonna degradeerumist, mis omakorda vähendab mulla vastupanuvõimet
kliimamuutustele, vähendades toiduainete tootmise võimet, sagenevad põua- ja näljaperioodid
ning suureneb ühiskondlik-majanduslik ebastabiilsus