Muld kui ressurss, muldade kaitse
niisutuskraavi ja jõevee pind on samal tasemel. Parim lahendus oleks niisutamine põhjaveega
kuivas kliimas vihmutamise teel, kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht,sest mullalahuse ja
mulla vaheline keemiline tasakaal muutub. Taimed vajavad kaltsiumi ja magneesiumi, aga väga
vähe naatriumi. Naatrium aga lahustub kergesti mullalahusesse ja vees olev vesinik tõrjub mullast
Mg ja Ca välja. Muld, mis sisaldab rohkelt Na, tuleks uueks niisutusperioodiks läbi pesta, millega
kaasneb Na ja teiste vajalike elementide kadu. Läbipesemine võib olla ka võimatu, kui Na sisaldus
on mullas juba liiga suur, sel juhul muutub muld vett mitteläbilaskvaks.
Muldade hapestumine
Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine
tähendab mulla reaktsiooni muutust, mille puhul pH tase langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6.