ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes ehitasid palliväljakuid ja püramiidjaid maunde, nagu neid ka Mehhikost leitud on, samuti vee ja niisutussüsteeme. Esimesi maundiehitajaid indiaalnasi tuntakse Adena kultuuri esindajatena. Nad rajasid mullast matmispaiku ja kindlustusi juba 600. aasta paiku e.kr.Osa sellest ajast pärit maunde on kas linnu või
ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes ehitasid palliväljakuid ja püramiidjaid maunde, nagu neid ka Mehhikost leitud on, samuti vee ja niisutussüsteeme. Esimesi maundiehitajaid indiaalnasi tuntakse Adena kultuuri esindajatena. Nad rajasid mullast matmispaiku ja kindlustusi juba 600. aasta paiku e.kr.Osa sellest ajast pärit maunde on kas linnu või
annaabi.ee 
