Meister ja Margarita
Müstifitseeritud väljendusviis võimaldab välja öelda, mida me
tegelikult mõtleme. Pealegi on Bulgakov osavalt kasutanud inimese (enamasti) sünnipärast ( kuid hiljem mõnel
juhul kahjuks manduvat) omadust- uudishimu ja kõige ratsionaalselt seletamise püüet. Nii võngubki tegevus meie
psüühika piirimail. Ometi ei tohigi me püüda kõike seletada. Maailmas on palju meie mõistes "võimatut". Sellisele
järeldusele jõuab ka Ivan Nikolajevits ("kuid ta teab ka seda, et on midagi niisudust, millest tema jõud üle ei käi.")
Kõike lahti mõtestades ei pruugi aru saada põhilisest, just sellest, et maailm pole mõistuspärane.
Minu arvates on tore, et siin ilmas on nii palju müstikat ja ebareaalsust. Sellele arusaamale viiski mind Bulgakovi
"Meister ja Margarita". Ma soovitaksin antud teost kõigile- ta avab ukse uuele tasandile.