Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 454,6 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 41 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. 6. Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest
Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. Ristikiudu survetugevuseks tuli 4,9 N/mm2 7 Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub
· Niikaua kui puidu pindmises kihis leidub vaba vett on niiskuse eemaldumine puidu kõigis kolmes suunas sama kiire. Allpool rakuseina küllastuspunkti eemaldub niiskus puidu radiaalsuunas (säsikiirte toimel) 1...2 korda kiiremini kui tagentsiaalsuunas. Pikisuunaliselt, läbi puidu otspindade, eemaldub niiskus aga 5...25 korda kiiremini. Niiskuse eralumise erinevused: - tangentsiaalsuund 1 - radiaalsuund 1-2 - pikisuund 5-25 Puidu erinevate niiskussisalduste nimetused: värske e. toores 88 100 % poolkuiv 23 30 % transportkuiv 22 % õhukuiv 15 20 % ruumikuiv 8 12 % absoluutselt kuiv 0 % Kahanemine ja paisumine Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintest aurustuma, seega väheneb rakuseinte ruumala. Selline muutus puidus toob omakorda kaasa teatud pingeid materjalis. Puidu anisotroopsest ja kiulisest ehitusest tingituna on
toimub kuivtiheduse praktiline määramine järgmiselt: 1) puidu mass määratakse absoluutkuivas olekus, ruumala mõõdetakse harilikult enne puidu kuivatamist õhukuivas olekus, st niiskussisaldusel 12 või 15%. Tihedus (r) tähistatakse vastava indeksiga r 0,12 , mis tähendab, et puidu mass on määratud niiskuse juures 0% ja ruumala mõõdetud proovikeha 12% niiskussisaldusel. Indeks võimaldab seega anda informatsiooni puidu tiheduse määramise kohta erinevate niiskussisalduste juures. absoluutkuiva puidu mass (g)_ = r0,15 puit niiskusega 15% (cm3) Tabelis 2 on võrreldud erinevate puiduliikide tihedusi 15% niiskussisalduse juures (r0,12). Tabel 2. Erinevate puiduliikide tiheduste skaala. Puidu mahukaalude suur erinevus tuleneb peamiselt puidu siseehituse erinevustest. Kui puidu rakud on suured ja õhukeseseinalised, on puidu kaal väike. Maailma üks kergeimaid puid on balsa (Ochroma lagopus), mille tihedus on 170 kg/m3. Üks
annaabi.ee 
