Metsatüpoloogia
liigniiskust põhjustava põhjavee mõjul, mis pärineb ümbritsevate alade pinnasest või
aluspõhjast. Madalsoomuldade pealmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont.
Need mullad on toiteelemendirikkad ja koosnevad valdavalt mitmesuguse botaanilise
7
koostisega hästi ja keskmiselt lagunenud toitainerikkast madalsooturbast. Kuivendamisel
muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud
kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti
mineraliseeruda.
Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV.
Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini.
Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud
madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad
annaabi.ee 
