Metsabotaanika
salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.)
esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest
moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid.
5.1. NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd)
Reljeef: lainjad moreenitasandikud ja voored, harvem oruveerud; mikroreljeef tasane või
veidi kühmuline.
Muld: mulla lähtekivimiks on karbonaatne kollakashall või punakaspruun moreen.
Domineerivad metsale soodsa niiskusreiimiga gleistunud leostunud- Kog,
gleistunud leetjad KIg, LkIg ning näivleetunud mullad, harvem esineb gleistunud
keskmise sügavusega rähkseid rendsiinasid. Lõimis on valdavalt saviliiv või liivsavi,
mõnikord kaetud peenliiva kihiga. Kõduhorisont praktiliselt puudub. A-horisont
tüse (15-30 cm) ja kõrge huumusesisaldusega (4-13%). Järgneb pruun Bg- või
enne seda hallikas A2Bg- ja seejärel Bg-horisont. Mullareaktsioon on ülaosas
annaabi.ee 
