TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed
8 19,40 20,10 30,40 11,91 5,46 0,00046 0,00048 9 19,40 20,63 30,80 12,33 5,65 0,00046 0,00048 10 20,00 21,30 30,80 13,12 5,60 0,00043 0,00043 11 20,13 21,03 31,00 13,12 4,47 0,00034 0,00035 12 20,20 21,03 31,00 13,17 4,44 0,00034 0,00034 Kuna tabelis polnud antud redutseerimiskoefitsente >70% ning <5% niiskusisalduse jaoks, siis pidi redutseerimiskoefitsentide tabelit laiendama ning sai ligilähedased koefitsendid. 4.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Proovik Ristlõik Ristlõik Purusta Niiskus , Survetugevus [N/mm2] eha nr e e v jõud e K3012 mõõtm pindala, sisaldus kN ed, cm cm2 , [%]
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. ...
Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele.Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit. Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6 Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad. Teised olid kuivatuskapis olevad kehad, mille kuivatus toimus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Samuti katsetati puitu, mis oli vees immutatud. Kui survetugevus on määratud, leitakse nimetatud proovikehade niiskusisaldus ja sõltuvus 𝑅𝑠,𝑤 – w. Survetugevused redutseeritakse 12 %-lisele niiskussisaldusele. 4.4. Valemid Tiheduse määramine:
annaabi.ee 
