Kui pilvede tekkel kirjeldatud kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 km, hägu korral aga 1-10 km. Udu koosneb tavaliselt 0,005-0,05 mm läbimõõduga piisakestest. Negatiivsetetemperatuuride korral 5 on udus enamasti allajahtunud piisad. Ainult väga madalatel temperatuuridel võib udu koosneda ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab niiskusetunnet. Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt stabiilne (tõusvate õhuvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel. Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb
Kondensatsioonituumade osatähtsus Nähtavuselt on ta hallikas. Ei tekita mille kohale on asetatud fotokordisti (see tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise Kondensatsioonituumad võivad olla niiskusetunnet ega udu. muudab valgusimpulsid energeetiliseks ja tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere tahked, vedelad või gaasiosakesed. Somp võimendab veed) Seal on veel aparaat mis kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike
annaabi.ee 
