organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest tekkib rabe kivimmaterjal. Murene miskooriku paksus sõltub paljudest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik
20–40 aasta vanuses. Aastarõngas aastarõnga jä- rel levib ta sealt väljapoole. Keskmiselt on küp- se puu lülipuidu ja maltspuidu mahuline suhe enam-vähem võrdne. Lülipuidu niiskusesisal- dus on väiksem, kuna ta ei osale enam vedelike transpordis. Et lülipuidu näol on tegemist sur- nud puiduga, on ta vastuvõtlik surnud orgaani- lisest ainest toituvate seente ehk saprobiontide
annaabi.ee 
