Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
õhuvahetusest. Kuna seadme võimsus on piiratud suurus, tuleb arvestada lisakütte
kasutamise vajadusega. Kortermajades saab selleks üldjuhul kasutada kaugkütet või
hoone enda katlamaja, vajadusel võib seadmele lisada elekterküttekeha. Kuna
väljatõmbeõhu temperatuur muutub aasta lõikes minimaalselt, on selle näol tegu väga
stabiilse soojusallikaga. Praktikas tuleb arvestada ka õhu niiskussisaldusega, mis on
aasta jooksul muutuv suurus ja oleneb suurel määral korterisisestest niiskuseraldistest ja
välisõhu temperatuurist ning suhtelisest niiskusest. Selles töös on VTSP
energiaarvutustes arvestatud väljatõmbeõhu temperatuuriks 21 °C ja aasta keskmiseks
siseõhu suhteliseks niiskuseks 40 %. Kuna VTSP kasutamisel on eeldatud, et korteri
õhuvahetus on aastaringselt konstantne suurus, siis on õhk-vesi-soojusvahetit läbivaks
ühe korteri õhuvooluhulgaks võetud 25 l/s. Arvestatud on sellega, et köögi väljatõmbel
soojustagastust ei kasutata