Sooteadus
esinevad), seda suurem on tavaliselt kuivendamise tulemusena saadav täiendav puidutoodang.
Erandiks võib olla lodu kasvukohatüüp. Kuivendamise järel võib lodumetsade tootlikkus
küll suureneda, kuid mitte sedavõrd nagu võiks eeldada mullaviljakuse alusel. On ju lodu
kasvukohatüüp soometsa tüüpidest kõige viljakam. Ilmselt on selle põhjuseks lodumetsadele
iseloomulik veereziim. Liigniiskust põhjustab neis hästiliikuv mineraalaineterikas vesi, mis
võimaldab niiskuselembestel puuliikidel (sanglepp, sookask) küllalt tootlike puistute moodustamist
ka kuivendamata aladel. Vanemad sanglepad on niivõrd kohanenud antud niiskusreziimiga, et selle
järsk muutumine kuivema suunas võib põhjustada koguni juurdekasvu langust.
Eestis ja ka mujal Euroopa loodeosas läbiviidud uurimistööd näitavad, et
mineraalmaametsade kuivendamise efektiivsus on väiksem soometsade omast (tabel 4).
Tabel 4
annaabi.ee 
