mägisibulad, kellukad) alpi hanerohi Arendsi kivirik · loopealsetelt ( harilik angerpist, metsülased, kassisabad, nurmenukud) · niiskematelt niitudelt (kullerkupud, pääsusilmad, varsakabjad, akakapsad) · segametsadest (lõokannused, metspiprad, kuutõverohud, maikellukesed, kopsurohud)
Looduse mitmekesisus - mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutatavate erinevate organismide paljusust. Mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt. Üldiselt on soojemad alad liigirikkamad, liikide arv väheneb troopilisest vöötmest parasvöötmete suunas ja mägedes kõrguse suurenedes. Üleminek liigirikastelt aladelt vaesema suunas ilmneb ka mandritel, kui liikuda niiskematelt aladelt kuivematele aladele. Põhjused liikide välja suremiseks: · otsesest hävitamisest · elukeskkonna muutustest ja rikkumisest nagu: liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutmine või häving; eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine; keskkonna reostumine; võõrliikide sisse toomine; kliimamuutused (elupaikade hävitamine)
ahviliiki. Arvatakse, et Neotroopises (Kesk- ja Lõuna-Ameerika + Lääne-India saared) leidub veel 15 00...20 000 teadusele uut taimeliiki. Vihmametsade kõrval on vähetuntud veel korallrahud (korallrifid), ookeanide põhjad ja metsamulla mikroobikooslused. Üldiselt on soojemad alad liigirikkamad, liikide arv väheneb troopilisest vöötmest parasvöötme suunas ja mägedes kõrguse suurenedes. Üleminek liigirikastelt aladelt vaesema suunas ilmneb ka mandritel, kui liikuda niiskematelt kuivematele aladele. Troopilistes vihmametsades, mis katavad vaid 7% maakera pindalast, asub praegu 90% kõikidest liikidest. Liigirikkaimad on veel korallrahud. Inimtegevuse tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus pidevalt. Algpõhjus on loodusvarade pillav tarbimine, mida rahvastiku kasv üha suurendab. Troopiliste alade vaesema rahva siirdumine metsadesse on aasta-aastalt kahjustanud looduslikke elukooslusi sadadel tuhandetel hektaritel. Loodusliku