Eesti keele vormiõpetus
· ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline ja tugevaastmeline vokaaltüvi (kuuesse e kuude, köiesse e köide, niiesse e niide,
õiesse e õide)
· de-mitmuse vormides, mis on tugevas astmes, on tunnuse t kokku sulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega (hiite,
köite, niite, täite)
· mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi)
· i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid
on vähe kasutusel.
· Voos: voe, voot: voesse e voode, voote: voosi: vootesse e voosisse. Voos:voosi: voosi
Alltüüp VARS
· Varre, vart, varresse e varde, varte, varsi, vartesse e varsisse
· Rs: rr (hirs, kirs, kõrs, pars, tõrs, õrs)
Alltüüp KÜÜS
· Küüne, küünt, küünesse e küünde, küünte, küüsi, küüntesse e küüsisse.
· Ains nom pikale vokaalile järgnev s asendub gen ne-ga
· Kaas, laas, lääs, õõs.
annaabi.ee 
