Et Rootsi siin aga mingisuguse kohanimega ühendusesse ei astu, ei peata ma siin pikemalt, niisama vähe kui rahvasuus elavast ,,vanast heast Rootsi ajast" rohkem räägin. Teisendi järele löönud Karl XII ja Peeter I pärast rahutegemist kumbki tõlla tammise tiislipuu maa sisse püsti. Rootsi Raudpea tiislist kasvanud kahar tamm, Peetri tiisel mädanenud pea ära. Viljandi lähedal kasvab suur tamm. See hakanud Karl XII maa sisse löödud kepist kasvama. Niisamasugust lugu kõneldakse Rõngu kihelkonna Tamme talu paari vana tamme kohta. Need istutanud Rootsi Raudpea, üteldes, et kui need tammed hakkavad kasvama, maa Rootsile tagasi saab. Niisama olla Raudpea Laiusele puid istutanud. Elva ligidal Vapra mäel kasvab päratu pärn. Sellest kõneldakse, et kuningas Gustav Aadolf selle istutanud. Jüri kihelkonnas Vaida mõisa heinamaal on Kuninganiidu mägi. Selle mäe kohta teab rahvasuu kõnelda, et pärast
Seda oleks võinud teha pingsamaks just mingi põnevustava võttega. Samuti psühholoogilise probleemi oleks võinud tõsta mingi kavatsusliku võttega efektselt esile. Aga autor ei asu veel midagi leidma, vaid alles uurib ja seepärast igasuguse efektsema kombinatsiooni puudumine on talle vägagi omane. Ei taha väita, et . . T. teadlikult hoidus igasugusest põnevamaks kruvimisest; pigemini ta oli siiski niisuguste võimaluste suhtes veel üldse mitteteadlik. Niisamasugust kõige igapäevasemat ning algelisemat arengut näeme ,,Rahaaugus", ehk küll siin on nihutatud rahaauk erilisse ossa. Uusromantilised intelligentsinovellid ,,P i k a d sammud" (1908), ,,Noored hinged" (1909) ja ,,Ü l e piiri" (1910), mis on ilmunud kobaras, oleksid võimaldanud rakendada plaanitsetud ehitusvõtteid ja arvatavasti sel teel oleks võidud neid intensiivistada, kuid ka siin ei näe veel midagi seesugust. Niisamuti on ,,Varjunditega" (1917)