Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani
häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika
on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel
perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on
kuni 58 sõna.
5
12nda elukuu paiku täieneb laste kõne dramaatiliselt. Selles vanuses laste sõnavara areneb
Catelli (2000) sõnul kiiresti. Lisandub niipalkju uusi sõnu, et läheb raskeks neid jätkuvalt
salvestada. Lapsed hakkavad ka sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare. Aastasena
mõistab laps üsna palju ja on ütlemas oma esimesi sõnu. Kaheaastasena mõistab laps veelgi
rohkem ja suudab algeliselt rääkida. Kolmeaastasena on juba laps võimeline aru saama ja
rääkima piisavalt, et hakkama saada kõikides teda puudutavates olukordades.
Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20