Metsade sääst
materjaliks mõrdade, köite ja mitmesuguste muude punutud esemete valmistamiseks.
Väga olulisel kohal punumismaterjali saamisel oli pärnaniin kuni 19. sajandini välja.
Veel möödunud sajandil oli paikades, kus pärnasid veel suuremal hulgal leidus,
niinelkäimine talurahvale tähtsaks toiminguks. Niint kiskumas, nagu seda toimingut
nimetati, käidi tavaliselt kevadel või kevadsuvel, enne jaanipäeva. Siis tuli koor tüve
küljest hõlpsasti lahti. Vahel käidi niinel ka talvel. Siis oli inimestel rohkem vaba
aega. Talvel koore kättesaamiseks tehti metsas üles lõke ja kuumutati maharaiutud
pärnatüvesid leekides. Nii haudus koor tüve küljest lahti. Niint võeti vaid noorematelt,
kuni 40-aastastelt puudelt. Kojutoodud kooreribadelt võeti niint tarviduse järgi.
Selleks pisteti koorepalakad kõigepealt nädalaks - paariks vette likku. Seejärel sai
sitke ja õhukese alumise koorekihi ehk niine muust koorest eraldada. Niin loputati
annaabi.ee 
