Kuidas satuvad soolad põhjavetesse? Asi on selles, et igas, isegi kõige pehmemas põhjavees on alati mõningal määral soolasid, sest nad on tekkinud kivimite murenemise ja mulla tekkimise protsessis. Vajalikuks tingimuseks solontsaki tekkimisel on samuti ka põhjavete suhteline lähedus, sellepärast on solontsakid kõrbes tavaliselt kõige niiskemates kohtades. Asudes peamiselt nõgudes, saavad nad ka hulgaliselt atmosfääri niikust, mis voolab siia mööda kallakuid, kandes endas sooldumist soodustavaid soolavarusid. Kivikõrbed www.rebaseonu.net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/ Kivikõrbed Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, mis on pärit vanade mägede kulumisprotsessidest. Mullad on väga omapärased neis leiduva kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed.
Paks huumushorisont Kõrbete hallmullad kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Samas on aurumine suur ja selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja või jõgede veest niikust juurde. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kujumisega horisont(A) on vaevumärgtav, eriti Na rikastel muldadel. Sellele järgneb soolarikas Bhorisont ja lähtekivim. Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb kiiresti, niiet huumust peaaegu ei teki
annaabi.ee 
