Baturin "Karu süda"
räägitakse minavormis. Nikolai Baturin jätab mulje, nagu oleks Niika raamatu ise kirjutanud. Iga
peatus algab kursiivkirjas, kus kirjeldatakse küti teekonda. Teoses on väga palju metafoore.
Teisiku- motiivi avaldumisi
Niikal on teine mina, kelleks on Nganassaan. Tungalpähkel ütleb, et Nganasaan on Niika
Saatusejuht, kes juhib teda siis, kui ta end ise ei juhi, ja seni, kuni kütt seda vajab; kui Saatusejuht
ära sureb, on inimene kas paha teinud või puhtaks saanud. Niikas on justkui kaks inimest. Niika
teine nimi Nganassaan tähendabki inimene ,,Kas keegi suudab olla kaks korda inimene? Ühtegi
korda ei suuda olla keegi. Aga püüdma peab." (lk 8) Kui Nganassaan sureb, mõtleb Niika: ,,Kas
ma olen nüüd saanud puhtaks inimeseks ja võitnud usalduse end ise juhtida?...Või olen pahaks
läinud, mu elusüü on kasvanud määratuks?" (lk 435)
Karuga sarnanes metsnaine Emili, ta on tugeva kehaehitusega ja talvel magab. Emili põdes