saadakse. Antud katse puistetihedust v6ib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning jiirelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda 2600 kglnf, antud tulemus on sellele ligiliihedane, seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse Liiva tiihiklikkus niiitab protsentides materjali vahele jdilvate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel taitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest viiikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Liiva ttihiklikkuseks saadi 40,4oA. Soovitatav liiva ttihiklikkus j
Tabel7.6.1 Muljumiskindluseks saadi l0,2Yo ning lisas tabelis 2 vdlla toodud andmete pdhjal, on katsetatud killustiku tugevusmargiks 1200. Antud tulem tuleb sellest, et killustiku n?iol on tegemist seffekivimiga ning muljumiskindlus jiilb vahemikku ,,kuni 11", millest j[reldubki killustiku tugevusmark 1200. 8. Jiireldus Katsetulemusena saadi keskmiseks killustiku, fraktsiooniga 4-16 mm, puistetiheduseks 1410 kg/m3 ning keskmiseks niiivtiheduseks 2600 kg/m'. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 1400 kg/m3. Antud tulemui ei jlia hill soovitatavasse piirkonda, kuid on - viiga ligiliihedane sellele ning seda v6ib lugeda sobilikuks. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur, siis betoon, milles kasutada antud killustikku jflmetiiitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Katsetatud killustiku ttihiklikkuseks saadi 45,tyo. Killustiku tiihiklikkus n2iitab protsentides