Vana prantsuse lauluke P.Tsaikovski Klaveripalade tsiiklist "Lastealbum" JU vai-ki-nud on aas tais 6h-ti tae-va - kaar kuu h6-be - val-gust saadab ii - le Niiiid ma-ga sa, mu laps, niie ai-nult. kau-nist und ka loo-dus puh-kab u- nes-on ju maa ja vee. tiii hel-lalt pai-tab tuul siin i - ga p66- sast, puud ja peh-mes pe - sas 6i - ne tund. V6id ra-hus ui-nu - da, - ri - da ei sind hiii saa, su e - ma voo-di ui- nub viii - ke lin - nu - ke
tasid tema kerged tallad teed, vaevalt jiitsid nad teetolmu jiilgi. Karjus aga piisis Voora kannul, ei jiiiinud sammugi temast maha, sama kerge oli tema samm, sama nobe tema astumine. Kuid ohtuks olid nad ikka samas kohas kus eelmistelgi piievadel. Nende riided olid tolmust ja higist rasked, jalad paistes. Sonatult andsid mehed end une voimusesse, ja kui nad hommikul leidsid end taas tee algusest, ei suutnud Vooras viha ja nordimust varjata. 00, milline pettumus! 00, milline vaev! "Niiiid liihevad meie teed lahku," iitles Vooras lambakarjusele, pigis- tades sooniste sormedega oma kuueholma. /ILiihed srna paremale, .~iis liihen mina vasakule, liihed srna vasakule, siis liihen mina paremale. Uhe tee peale me kiiima ei mahu./I /IHea isand, aga kuidas jiiiib siis rahulolevate linnaga?/I kiisis karjus AIVAR JURGENSON tillatust varjamata. "Kas sa s5id ara oma s5nad, miska sa minci sinna juhatada "Karjuslubasid?"
annaabi.ee 
